Kõigile, kes soovivad saada elamuse võrra rikkamaks!
Kolmapäeval, 23. mail kell 16.30 toimub kunstikooli saalis kohtumine Elamusaasta projekti külalistega – külla tulevad kunstnik Peeter Laurits ja filmiprodutsent Katrin Kissa
Eesti Kultuuri Koja kultuurihariduse töögrupi ettevõtmise Elamusaasta eesmärgiks on suurendada kunsti ja kultuuri mõju haridussüsteemis. Elamusaasta projekti raames on kavas lähetada tavatult suur hulk loomingulise tausta või huvidega inimesi Eesti koolidesse esinema. Teistest sarnastest ettevõtmistest eristab Elamusaastat joon, mis kajastub ka selle nimes – keskendumine elamusele. Külaskäikude mõte on tekitada regulaarne sündmustesari, mille kaudu saavad inimesed rääkida neist loomingulistest elamustest, mis on nende identiteeti sügavalt vorminud ja mõjutanud – olgu tegemist siis etendusega, heliteosega, filmiga, raamatuga või millegi muuga. Sedasi tõuseb loomingulisus Elamusaasta leitmotiiviks. Elamusaasta olulisteks aspektideks on elav kontakt, mastaapsus ja kaasatus.
Elamusaasta on vorm, mis ei allu „žanrimääratlusele.“ Kuna Elamusaasta keskmes on õpilaste kohtumised inspireerivate inimestega, kes jagavad kuulajatega selliseid loomingulisi elamusi, mis on neid kõige sügavamalt puudutanud ja muutnud, siis kujuneb elamuse jagamise vorm välja vastavalt nendele lugudele, mida jutustatakse.Lihtsam on määratleda, mida üks elamusaasta kohtumine ei ole. Tegu pole pelgalt loenguga, sest elamustest kõnelejad eeldavad õpilaste kaasamist, vastukaja või keskustelu. Kuna külalisi on kaks, laiendab seegi kohtumiste vormilist kujunemist – ehk leiab nii mõnigi kord aset kahe esineja omavaheline vestlus? Kohtumiste põhiline eesmärk on vahendada õpilastele innustavaid lugusid kunsti või kõiksuse seostest konkreetsete inimeste eludega, lugusid millestki, mis on teda sügavalt mõjutanud ja muutnud.
Inimesed ei tule seekord rääkima endast, vaid sellest, millised elamused tegid neist just sellised inspireerivad inimesed, kellena me neid praegu tunneme.
Võru Kunstikooli tulevad seekord külla kultuurikoja juhatuse liikmed kunstnik Peeter Laurits ningfilmiprodutsent Katrin Kissa (filmikompanii Homeleless Bob Productions, filmid: Veiko Õunpuu “Tühirand”, “Sügisball”, “Püha Tõnu Kiusamine”; Rainer Sarneti “Idioot”).
Eesti Kultuuri Koja kultuurihariduse töögrupi küsimusele “Mis on looming?” vastasid kunstikooli õpilased järgmiselt:
– Looming on minu jaoks oma ideede ja mõtete kokkusobitamine, ühte põimumine ning selle teostamine – 13 a. õpilane;
– Midagi uut, midagi erilist, ise loodud, hingega koostatud – enda väljendamine – 15 a;
– Mõttele antud kuju – 14 a;
– Looming on individuaalne maailmavaade, mis pole kellelgi samasugune, on küll sarnaseid maailmavaateid, aga mitte samasuguseid – 15 a;
– Looming on kõik see, mida luuakse, kasutades kujutlusvõimet – 14 a;
– Looming on inimese enda arvamus, idee, mõte. Looming on kõik – 14 a;
– Looming on minu arvates iga asi. Looming on näiteks mõttemaailm, looming on juba seegi, kui ma mõtlen, mis on looming, sest ma loon ju mõtte. Inimesed ja vesi ja loomad ja taimed ja kõik asjad on looming – 12 a;
– Looming võib olla piiritu, kus saab fantaseerida. See võib olla nii kirjutatud, joonistatud, maalitud, luuletatud jne – 13 a;
– Igaüks võib loominguline olla, kui ta ainult mõtleb. Isegi mingi jutt võib loominguline olla. Ja inimene, kes oskab hästi nalja teha. Mulle meeldivad rohkem loomingulised inimesed – 13 a;
– Loominguline inimene on see, kes ise mõtleb, mitte ei kopeeri kedagi ega midagi. Kõik inimesed võivad olla loomingulised, kui nad ainult usuvad sellesse – 13 a;
– Looming on eneseväljendus. Räägitakse, et inimesed on looming, jumala looming – 13 a;
– Looming on minu arvates selline asi, mille üle ei saa vaielda ega seda hinnata. See kõik tuleb inimese seest. Ühele inimesele võib miski väga meeldida, aga teise arvates on see lausa rõve. Loominguga on sama asi. Igas asjas peitub oma looming ja kõik ei pruugigi seda mõista. Looming on minu arvates täiesti piiritu – 13 a;
– Looming on loometöö tulemus. Looming väljendab emotsioone ja tundeid – 16 a;
– Loominguga väljendatakse enda isikupära. Loometöö on mitmekülgne, seda saab teha igasuguste erinevate vahenditega-15a;
– Looming on muusika, kunst, tants, mistahes teos – 14 a;
– Looming on see, kui keegi loob miskit head, nähes sellega vaeva. Looming pole see, kui lihtsalt kopeerid midagi. Looming tuleb enamasti oma peast, võimalik, et väikese suuna võib saada ka mujalt – 17 a.
Liia Leppik
