„Kunstiharidus jääb enamasti „nähtamatuks“ komponendiks…
- – nii kunstiajaloo kirjutamisel, kunsti murrangute põhjuste analüüsimisel, kui ka noorte isiksuste edasiste valikute tegemisel. See on justkui midagi „enesestmõistetavat“ ja „iseeneslikku“, mille mõju on raske näha. Ka kunstiõpetajate nimesid enamasti ei mainita, nii nagu arhitektide nimesid – justkui majad kerkiksid linna iseenesest, justkui lapsed ja noored omandaksid kunstioskusi ja –teadmisi iseenesest,“ ütleb tuntud kunstiajaloolane Heie Treier tänavuse kunstihariduse konverentsi väljaandes.
Hea meel on tõdeda, et murdumas on kahetsusväärselt vale arusaam sellest, et kunstitundi võib läbi viia erialahariduseta inimene. Või et kunstitunnid koolis on võrdväärsed vahetunniga. Näitaja on seegi, et lapsed tulevad rõõmuga Võru Kunstikooli õppima ja õpilaste arv kasvab. On hakatud teadvustama, et paljudes elukutsetes ja ametites on kunstiga seotut või läheb tarvis kunstiõpingute käigus omandatud kasulikke oskusi nagu analüüsivõime, otsuse vastuvõtmine seal, kus reeglid ei kehti või lahendusvõimaluste paljususest õige ülesleidmine. Kindel on see, et kunstikool ei valmista ette pelgalt kunstnikke. Võrreldes teiste huvihariduse valdkondadega on kunstiharidusel väärtustloovasse majandustegevusse enim väljundeid: disain, arhitektuur, meedia, internetitoodang, mood, film, televisioon ja tootearendus. Kunstiharidus on väärtus. Ja rõõm on näha, kui noor inimene saab tegeleda sellega, mis ta silmad särama paneb.
Arvestades õpilaste suurt koormust põhi- ja huvikoolis kokku ning koostöös linna põhikoolide ja haridusosakonnaga on järgmisest õppeaastast kunstikooli põhiõppes õppivale noorele antud võimalus kooli kunstitunni asemel võtta vaba aeg ja kasutada seda näiteks raamatukogus järgmise päeva koolitükkide tegemiseks.
„Eesti kunstihariduse maastikul võib esile tuua kaht põhilist liini,“ ütleb H. Treier „ -lähtumine kunstiharidusest kui omaette distsipliinist, kus fookuses on subjekt ehk õpilane ja lähtumine kunstist endast kui distsipliinist, mille fookuses on objekt, kunstiteos.“ Üldhariduskooli 45-minutilised kunstitunnid jõuavad vaid põgusalt tutvustada seda huvitavat ja keerulist ainet. Nii jääbki huvihariduslike kunstikoolide kanda noorte huviliste kunstioskuste ja –teadlikkuse rikastamine, pakkudes süvenemist mõlemal suunal, eesmärgiks tänapäeva noore orienteerumisoskus neid mõjutavates visuaalide tulvas kui ka ideederohkel kunstiväljal.
Kas horisontaalis või vertikaalis, kas mass või detail, kas idee või teostus, kas esteetika või eetika, kas sotsiaalkriitiline või üldinimlik … Need ja paljud sarnased küsimused ootavad iga kunstisuunal õppiva lapse otsustusi.
Käes on kevad ja kõikides koolides kokkuvõtete tegemise aeg, nii ka Võru Kunstikoolis. Koolilõpu suursündmused – erinevad näitused – jagunevad tänavu mitmele kuule ja neid on kokku viis. Aastanäitust „Ruut kuubis“ saab nautida Võru linnagaleriis 24. aprillini. Näitusel esinevad põhiõppe, huviõppe, tarbekunsti stuudio ja noorte kunstistuudio õpilased, kokku 74 noort, vanuses 11-18. Selle näituse külastajale võiks olla toredaks ülesandeks esmapilgul nähtamatute seoste otsimine noorte loomingu ja selliste õppeainetega nagu matemaatika ja füüsika, georaafia ja loodusõpetus, muusika ja keeled, ka inimeseõpetus.
Kunstikooli nooremad, 6-10 aastased väikesed kunstnikud, keda samuti kokku üle 70, näitavad oma loomingut 26. aprillini lasteraamatukogus. Näituse „Värvipesu“ meeleolukad tööd loodusest ja loomadest, linnast ja inimestest ei saa kedagi jätta ükskõikseks – nii palju värve ja siirust!
Maikuus saab linnagalerii II korrusel näha põhiõppe XII lennu ehk V kursusele jõudnud noorte lõputöid. Timo Thal (16) on maalinud fantaasia-stseene ja kasutanud selleks alateadlikku meetodit, Britten Piller (16) püüab tabada oma kodukoha tabamatut ilu, Merili Pappel (16) jutustab maailma aaretest, Maarja-Liisa Mark (15) inimese tugevamatest emotsioonidest, Meril Mändiku (15) töö on keskkonnateemaline ja Seliin Soidla (16) viitab kitsaskohtadele ühiskonnas, Liisa Matsi (16) viib meid tagasi aegadesse, kus sõnumid liikusid hoopis aeglasemalt ja hoopis teisel viisil, kui praegu. Mida noored ise oma töödest ja nende valmimisloost räägivad, saate soovi korral kuulata ja näha tööde kaitsmisel, 15. mail.
Juunikuus astuvad sealsamas linnagaleriis üles kunstikoolis õppivad täiskasvanud. Eelmisel aastal palju positiivset vastukaja leidnud kunstiharrastajate tööde näitus „Püha päev“ on saanud järje.
Kunstniku pedagoogitööd või kunstiõpetaja ülesastumist kunstnikuna võetakse samuti ekslikult enesestmõistetavalt, kuid need on tegelikult kaks väga erinevat asja. Kunstikooli õpetajad tulevad tänavu oma tööde näitusega „otse rahva sekka“ ning astuvad üles Võru kohvikus „Spring“. Näitusel, mis on avatud mais-juunis esinevad kunstnikud ja õpetajad Tanel Tolsting, Inna Süving, Delia Tammik, Angela Orro ja Liia Leppik.
Rõõmustagem meie oma väikese Võru laste, noorte ja suuremate kunstitegijate loomingu üle ning tundkem näitusesaali sisenedes huvi, kuidas ja mida neil öelda on. Me ei ole nähtamatud!
Liia Leppik, kunstikooli direktor
